Volga Autotehas (Волжский автомобильный завод)
Volga Autotehase ajalugu loetakse aastast 1966, mil NSV Liidu juhtorganid otsustasid tollasesse Kuibõševi oblastisse, Žiguli mägede lähistele asutada täiesti uue autotehase ja linna. Uus linn otsustati nimetada Itaalia kommunistliku partei endise peasekretäri Palmiero Togliatti auks Togliattiks. Tehas projekteeriti esialgse projektvõimsusega 670000 sõidukit aastas. Tehnilise koostöö leping sõlmiti Itaalia autotootjaga Fiat, uue tehase esimeseks põhimudeliks valiti sama-aastane Euroopa "Aasta Auto" Fiat 124.
Tehase ehitustöid alustati 1967. aasta jaanuaris, samaaegselt käis ka töö Fiat 124 NSVL-i oludega kohandamisel. Itaalia mudeli alanukkvõlliga mootor asendati uue, samuti Fiatilt sisse ostetud ülanukkvõlliga variandiga (mis päris-Fiatidele ei jõudnudki), samuti asendati Fiat 124 tagumised ketaspidurid trummelpiduritega. Sõiduki indeksiks sai vahepeal NSVL-is kehtestatud uue automudelite numeratsioonisüsteemi järgi VAZ-2101 "Žiguli" (lähedalasuva Žiguli mäestiku järgi), eksportturgudele sobiva nime konkursi viis aastal 1969 läbi ajakiri "За Рулем". Võitjaks osutus seal nimi "Lada".
Tehase esimene ehitusjärk valmis 1969. aasta lõpus- 1970. aasta alguses. Esimesed kuus VAZ-2101 eksemplari komplekteeriti suuresti Itaalia päritolu detailidest 19. aprillil 1970, päev enne V.I.Lenini 100. sünniaastapäeva. Tõsisem tootmine läks lahti aga sama aasta sügisel, esimese aasta lõpuks oli valminud veidi üle 20000 sõiduki.
Aasta hiljem võeti tootmisse universaalkerega mudel 2102 ning 1972. aastal valmistati esimesed tublisti muudetud välimusega luksusmudelid VAZ-2103, koos mudeliga 2103 tuli tootmisse ka esialgse 1,2-liitrise mootori edasiarendus töömahuga 1,45 liitrit. Samal aastal toodeti ka poolemiljones VAZ-märki kandev seeriaauto.
Miljones VAZ (mudel 2103) valmistati 1973. aasta detsembris, samal kuul võeti ekspluatatsiooniks vastu kogu tehas (hindega "hea").
1974. aastal võeti tootmisse veel üks mudel: VAZ-2101 väikese iluravi läbinud modifikatsioon 21011, millel ka uus 1,3-liitrine mootor. Samal aastali saavutati ka tehase esialgsetes plaanides ette nähtud projektvõimsus.
VAZ-2103 edasiarendus VAZ-2106 läks koos 1,6 -liitirse bensiinimootoriga tootmisse 1976. aasta kevadel, samal aastal valmis ka esimene maastikuautode VAZ-2121 "Niva" katsepartii.
1977. aastal alustati tehase esimese täieliku omaloomingu "Niva" seeriatootmist. Kolmeukselist, pideva nelikveoga ning VAZ-2106 mootoriga maastikuautot loetakse tänapäeva SUVide esiisaks, 1980. aastatel oli paljudes Euroopa riikides tegu enimmüüdud maastikuautode seas olijaga.
1979. aastal valmis viiemiljones VAZ, samuti võeti sel aastal tootmisse klassikaliste Ladade seni tõsisem modifikatsioon: mudel 2105. koos uue mudeliga tuli tootmisse ka moderniseeritud 1,3-liitrine bensiinimootor, mil esimesena NSV Liidu autoehituses kasutati nukkvõlli hammasrihma. 1982. aastal järgnes 2105-le selle luksusvariant VAZ-2107.
Aastatel 1983-84 lõpetati täielikult mudelite 2101, 21011 ja 2103 tootmine. 1984 täienes VAZi tooteprogramm kahe uue mudeliga: 2105 universaalvariandiga 2104 ning NSVL-i esimese esiveolise suurseeria-sõiduautoga 2108 "Samara".
1986 valmis kümnemiljones VAZ (mudel 2108), samal aastal kadus tootevalikust viimane otseselt Fiatist pärinev mudel 2102. Aasta hiljem täienes Samarate perekond viieukselise mudeliga 2109, 1990 lisandus neile esialgu väikeseeriatootmisse sedaan 21099. Samuti projekteeriti tehases ning võeti väikeseeriatootmisse (koostöös veoautotehasega KamAZ) kahesilindrilise mootoriga miniauto VAZ-1111 "Oka".
NSV Liidu kokkukukkumise järel reorganiseeriti tehas aktsiaseltsiks ümber. Samuti võeti töösse kogu mudelivaliku uuendamise kava, uutes majandusoludes muutus nende rakendamine aga keeruliseks. Plaanitud uue mudelipõlvkonna (sedaan 2110, universaal 2111 ja luukpära 2112) tootmisse võtt venis aastaid. Samuti vajas tõsist uuendamist üle 15 aasta pea muutusteta tootmises olnud "Niva". Lõpuks piirduti "Niva" puhul väikeseeriatootmisse võetud viieukselise variandiga ning moderniseeritud tagaosa ja uue 1,7-liitrise bensiinimootoriga põhimudeliga 21213. Projekteeriti ka uue kerega maastikuauto 2123, kuid ka selle tootmissevõtt venis.
Uus esiveoline mudelipõlvkond läks mudeli 2110 näol katseseeriatootmisse 1995, kuid nimetamistväärivates kogustes hakkasid seeriaautod liinilt tulema alles 1998. aasta kandis. Veegi hiljem võeti tootevalikusse mudelid 2111 ja 2112. Kõrvuti nende mudelitega jätkati ka mudelite 21063, 2104, 2105, 2107 ning terve Samarade ja Nivade mudelivaliku tootmist.
2001. aastal moodustati General Motorsiga ühisettevõte GM-АvtoVAZ, mis võttis üle uue Niva (mudeli 2123) tootmise, seda Chevrolet' firmamärgi all.
21. sajandi algusaastatel lõpetati tehases mudelite 21063, 2104 ning 2108-21099 tootmine. Samarad läbisid iluravi ja uuteks indeksiteks said 2113, 2114 ja 2115; tagaveoliste mudelite tootmine rändas koostekomplektide näol tehastesse Iževskis, Zaporožjes, Krementšugis ja Lutskis (kolm viimast Ukraina). Samuti alustati klassikaliste Nivade ja/või tagaveoliste mudelite komplekteerimist Ust-Kamenogorskis (Kasahstan), Montevideos (Uruguai) ja Egiptuses.
2004. aastal võeti uue mudelipõlvkonnana tootmisse väikeauto Lada Kalina, hetkel on antud mudelid saadaval sedaani (1118) ja luukpärana (1119). Toodetakse edasi ka 110-seeriat, moderniseeritud Samarasid (2113-2115), klassikalist Nivat nii 3- kui ja 5-ukselises teostuses ning ka mudeleid 21053 ja 2107. Koostöös Kanada autokomponenditootjaga Magna on lähiaastail plaanis ehitada Togliattisse uus tehas ja välja töötada terve täiesti uus keskklassi autode põlvkond.
Kokku on Togliattis 37 aasta jooksul valmistatud pea 25 miljonit sõiduautot, siiamaani on AvtoVAZ Venemaa autoturu kindel liider.
